sunnuntai 9. tammikuuta 2011

no matter how serious life gets,



heijou, aeg lendab kuidagi nii kiiresti, et ei jõua siia kirjutadagi iga päev, eriti viimastel päevadel, mil kooli pole. niisiis, seitsmendal oli reede. mul oli äratuskell suhteliselt varasele pandud, aga ma muidugi lasin sel edasi heliseda ja heliseda. tõusin püsti, sõin jne. vaatasin telekat, kuni hakkasin planeerima, millal ma linnapoole liikuma peaks hakkama jne. pidin veel sättima ning koertega väljaminema. lõppudelõpuks jäin ma bussist maha, järgmine buss jäi hiljaks ja sellele jõudsin ilusti. ma olin pmst tervetee vahelduva eduga nii kõndinud, kui jooksnud, lõpp oli eriti raske, kuna jalad olid ülimalt valusad juba. kui bussikasse jõudsin tegin paar kõnet ning jäin ootama. muga sama bussipeale istus ka sandra, ning me koos jäime trenni pisut hiljaks. me ei saanud trennis ka väga aru sellest osast, mis me uut õppisime, see koolitantsu osa vast. aga polehullu, veel paar trenni, enne kui me taisse ära lendame. peale trenni käisime vapis söömas.. mm tacchino piccante on tõsiselt maailma parim pasta, seda ainult sööks ja sööks.. peale seda liikusime bussiga koju, mainiks et õhtu omas suhteliselt ära.. aii on teemas ning käärkäsi edward. :d hommikul peale ärkamist pidin ma kohe muffineid tegemahakkama, kuna meil tulid külalised. muffinid tulid kusjuures jube head. :) õhtul kerge lebo, nagu alati, ning midagi erilist ei teinudki. :)
P.

Ei kommentteja:

Lähetä kommentti