masehetked siin tere. ohjah, tänane õhtu on nii masendav ning kurb olnud. mul on liiga palju mõtteid peas, ma ei saa öösiti ka enam nende pärast magatud. mul oleks vaja kedagi, kellele ma saaks oma pea lihtsalt tühjaks rääkida, ja kes mind hukka ei mõistaks. keegi kes ütleks, et ma saan hakkama. igatähes, peangi hakkama saama. ma kardan hetke, mil ma murdun. hetke, mil ma lihtsalt ei kannatagi seda kõike sitta ära, mis juhtunud on. masendav, et see hetk võib ükskõik millal juhtuda. ma ei kujuta ettegi, mis siis saab.. kui see hetk kättejõuab. kõik juhtub viimasel ajal nii valel hetkel. ma ei mõista, mul läheb õde ka ära. üldse ma ei kujuta ette, kuidas ma selle aasta läbi elan ilma temata.. ja nendeta, kellest ma viimasel ajal ilma olen jäänud. kahjuks pean ma tõdema, et neid on ikka kuradima palju. ja ma ikka veel ei mõista, mida ma tegin. mida ma tegin, et ma neist ilma jäin? ilmselgelt jääb see küsimus kauaks piinama. üldse küsimus miks on juba iseenesest kuidagi jube. inimestest ilma jäämine on jube. ma kardan, et inimesed unustavad mu ära.. unustavad kes ma olen, miline ma välja näen ning mis mu iseloom on. ma kardan ka, et ma unustan need inimesed ära. ma ei jõua enam neid inimeste vahelisi tülisid, solvumisi, tagarääkimisi. mis kõige hullem minu puhul.. no offence. ma olen tagaplaanile jäetud ja kusjuures mitte esimest korda. ma tunnen, et mind vaikselt unustatakse ära, ja siis mul ei olegi enam kedagi. aga ma ei taha, ei jõua, ei viitsi enam seda sõrpust.. seda, mil ma kõlban alles siis, kui tuju on. ja muidugi, kui tuju pole, siis polegi ma kõlblik. igatähes, ma teen lõpu sellest. pange ennast minu olukorda ning vaadake, miline tunneon. :) mitte just kõige parem eksju? niiet, andke kõik andeks, mida ma valesti olen teinud, kõik mida ma valesti õelnud olen. kõik, kõik. ja ma arvan et te võite nüüd rõõmustada, et mind enam teiega pole, vaid saate oma parfektset elu elada, koos oma perfektsete sõpradega. andke andeks, aga see kõne, kus ma kuulsin ise pealt, kuidas mind kuhugi ei taheta. see, et te olite asjast juba varem ära leppind.. see asi puges mulle ikkagist kuidagi südamesse. see, et te seda nii otse välja ütlesite. võibolla, ma lihtsalt pole harjunud sellega, sest mind selises olukorras poleks te üldsegi häirinud. kusjuures, ma oleks teid vast sinna isegi tahtnud. aga nagu me iga üks teame, pole me samad inimesed.
p.s. meeppä seisoo siihen peilin eteen. seiso siinä, ja kato sitä tyyppiä, mikä siellä on. sano sille, että se on aivan ihana tüüppi, etttä se on oikeesti tosi mahtava tüüppi. kato ittees, ja sano mulle sitten, miltä susta nyt tuntuu.
XOXO P.