tänane hommik algas jubeda peavaluga, mul oli hääl ära ja üldse sant olla. mõtes käis ka see, et jääks täna koju, aga siiski vedasin end kooli täna. füüsikasse jäin hiljaks pisut, kuid õpetaja ei ütlend mulle midagi. üldiselt möödusid teised tunnid suhteliselt normaalselt, matas üritasin midagi aru saada.. aga ma ikka ei mõista neid numbreid ning tähti. vahepeal sai ka midagi naerdud, koolipeal ringikäidud, kuid siiiski enamasti kuidagi unine olek. venekeeles oli nalja nabani. pealekooli kõndisime krissuga stokini, ning läksime laiali. ma läksin toidupoodi, ta jätkas oma teed koju. ostsin endale ühe piruka ja maitserohelisega selle värgi, müslibatooni ning bonagua. :) siis jätkasin essi koolile, sealt läksime bussile ning muusika akadeemiasse. peale tundi viisin essi koju ära, ning jätkasin ise emaga koju. kodus ma ns lebo pannud, hullult unine olek on lihtsalt. aaajaa, wiwi ma sain lõpuks oma väikse läpaga tagasi. :)) nii mõnus, kuigi mul on nüüd kõik pildid jmt teises läpakas. mul on lihtsalt nii hea tuju, aga kõik paha rikub sellegi ära. ma vihkan tülisi, vihkan vihkan vihkan. ma pmst ei tea mida ma tegema peaks, nagu mulle selgeks on tehtud, on asi alati minus ning mu iseloomus. lihtsalt alati on asi minus.. ma ei mõista. kas ma peaks ennast ning oma iseloomu muutma? see mõte tundub nii kuradima imelik. see, et ma hakkaks ennast muutma selleks, keda ma tegelikult pole. hm, kui ma teile selisena ei kõlba, siis lihtsalt ei kõlba. :) Ma olen isekas, kannatamatu ja veidi ebakindel. Ma teen vigu, ma väljun kontrolli alt ja aeg-ajalt on minuga raske toime tulla. Aga kui sa mu halvimate külgedega hakkama ei saa, siis põrgupäralt- sa ei väärigi mu parimaid külgi. ja nii ongi. ma lasen nüüd lebo edasi, varsti hakkab unistuste agentuur ka. :) homme tuleb heaa!
P.
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti