hello winter.

ma üritan nüüd jälle päeviti kirjuama hakata.. aga nagu näha on, pole see mulle enam nii lihtne. ma olen vast selle kuidagi ära unustanud vms. ei tea ma ise ka. ma üldse ei tea väga mis toimub. ja üldse, mis toimuma hakkab. ma elan praeguses hetkes. see mis oli, see oli. see ei tule enam tagasi. see mis tuleb, alles tuleb. pole väga nii rasket seal midagi. võimalik et mu mõtteviis on muutunud. mulle on üldse tunduma hakanud, et MA olen muutunud. ma ei kujuta ettegi miliseks. kas ma meeldin teile selisena, või mitte. ma ei teagi, kas teie arvamus mulle enam väga kordagi läheb.. kuna ma pole teiega nii ammu suhelnud. seda ma vähemalt tean, et inimesed, kellega päeviti suhtlen, nendele sobin ma selisena, nagu olen. kas ma olen muutunud, või ei. neile sobin ikkagist. see on iseenesest nii armas ju. hommikuti, kui ärkan on väljas veel hämar. tõsiselt vastik on nii üles tõusta. kohe pole mingit tuju tõusta. tahaks vaid magada, ning unustada selle, mis tegema pidid.. või üldse selle, kuhu minema pidid. siiski olen ma hommikuti übris ilust üles saanud. enamasti jõuan ma kõik oma tegemised ära teha.. siiski jääb suhteliselt põhiline asi välja.. nimelt hommikusööl. ma ei jõua ühelgi hommikul midagi süia. tänane päev oli suhteliselt tavaline. koolis väga midagi ei toimunud. annat ega kristinat koolis polnud. esimesed kaks tundi olid arvutiklassis, mis tähendas ka seda, et saime netis passida. nii hea, et paljud õpetajad haiged on. kuigi meil asendatakse enamused tunnid matemaatikaga ära. -.- ma veel kannatan ühe tunni päevas ära. aga kui neid hakkab juba rohkem olema, pole mul mingit keskendumisvõime tunnis. tänagi teisel matemaatika tunnis kiusasin teisi. õigemini viskasin kõiki paberitega. vahepeal tegime kelliga nalja kah. mainiks et kaapista ulos astuminen on teemas. venes saime nastjaga karjuda. õpetaja ähvardas mind, et ta varsti ei lase mind tundigi. ta oli niii kuri. :( ja õigemini, ma ei teinud väga midagi. peale kooli käisime emaga kristiines, ostsin endale übermõnusa pusa. seest karvase.. mm. ma hetkelgi istun see seljas, see on lihtsalt nii pehme ja soe. :) peale seda koju, ning lambist teemat edasi pannud. kusjuures, mulle on täitsa sügis meeldima hakkand. see kuidagi värskendab.. või midagi selist. :) nüüd ma jälle lõpetan. mõtted said otsa.

ps. ma tahan omaväikest läpakat tagasi!

ööd!